- Kasutage alamüksuse indikaatori meetodit tehniliste parameetrite sisestamiseks.koormusandurTraditsiooniline meetod on alamüksuste indeksi kasutamine. Selle eeliseks on selge füüsiline tähendus, seda on kasutatud aastaid ja paljud inimesed on sellega tuttavad. Loetleme selle peamised üksused nüüd järgmiselt: * Nimikandevõime tootja antud kaalumisvahemiku ülempiir.
*Nimivõimsus (tundlikkus)
Anduri väljundsignaali erinevus nimikoormuse rakendamisel ja koormuseta olekul. Kuna koormusanduri väljundsignaal on seotud rakendatud ergastuspingega, väljendatakse nimiväljundi ühikut mV/V. Seda nimetatakse tundlikkuseks.
*Tundlikkuse tolerants
Anduri tegeliku stabiilse väljundi ja vastava nimiväljundi erinevuse protsent nimiväljundi suhtes. Näiteks kui koormusanduri tegelik nimiväljund on 2,002 mV/V ja vastav standardne nimiväljund on 2 mV/V, siis on selle tundlikkuse tolerants: ((2,002–2,000)/2,000) *100% = 0,1%
*Nlineaarne
Koormuseta väljundväärtuse ja nimikoormusel oleva väljundväärtuse poolt määratud sirge ja kasvava koormuse mõõdetud kõvera maksimaalne hälve on nimiväljundväärtuse protsent.
*ViivitusTtolerantsus
Laadimine järk-järgult tühikäigult nimikoormuseni ja seejärel järkjärguline mahalaadimine. Maksimaalse erinevuse protsent peale- ja mahalaadimisvõimsuse vahel samas koormuspunktis nimivõimsuse väärtuse suhtes.
*KorduvusEviga
Samades keskkonnatingimustes laadige andurit korduvalt nimikoormuseni ja laadige see maha. Väljundväärtuse maksimaalse erinevuse protsent samal koormuspunktil laadimisprotsessi ajal nimivõimsusest.
*Creeb
Kui koormus on konstantne (üldiselt võetakse seda nimikoormusena) ja muud katsetingimused jäävad samaks, muutub koormusanduri väljundi protsent aja jooksul nimivõimsuse suhtes.
* NullOväljund
Soovitatava pinge ergutuse korral on anduri väljundväärtus nimiväljundi protsent, kui koormust ei rakendata.
*IsolatsioonRvastupanu
Anduri vooluringi ja elastomeeri vahelise alalisvoolu takistuse väärtus.
*IsisendRvastupanu
Kui signaali väljundklemm on avatud ja andur pole koormatud, mõõdetakse impedantsi väärtust toiteallika ergastussisendklemmilt.
*Väljundtakistus
Signaali väljundklemmilt mõõdetud impedants, kui võimsusergutuse sisendklemm on lühistatud ja andur pole koormatud.
*TemperatuurChüvitisRingel
Selles temperatuurivahemikus kompenseeritakse anduri nimiväljundit ja nulltasakaalu täpselt, et mitte ületada määratud vahemikku.
*MõjuZeroTtemperatuur
Ümbritseva õhu temperatuuri muutuste põhjustatud nullbilansi muutused. Üldiselt väljendatakse seda nullbilansi muutuse protsendina nimivõimsusest temperatuuri muutumisel 10K võrra.
*MõjuRatedOväljundTtemperatuur
Ümbritseva õhu temperatuuri muutusest tingitud nimivõimsuse muutus.
Üldiselt väljendatakse seda nimivõimsuse muutuse protsendina nimivõimsusest, mis on põhjustatud iga 10K temperatuurimuutusest.
*TegutsevTtemperatuurRingel
Andur ei tekita selles temperatuurivahemikus üheski oma jõudlusparameetris püsivaid kahjulikke muutusi.
2. Rahvusvahelises soovituses nr OIML60 kasutatud terminid. OIML nr 60 rahvusvahelise ettepaneku 1992. aasta väljaande põhjal viidatakse koormusandurite kontrollimise eeskirjade uutele tehnilistele parameetritele:
* LaadimineCnohOväljund
Koormusanduri teisendamise teel saadud mõõdetavat (massi) saab mõõta.
*LõpetamineVmillegi tõttuLojaCnoh
Koormusanduri mõõtepiirkonna järel oleva ühe osa suurus jagatakse võrdseteks osadeks.
*KontrollimineDivisioonVmillegi tõttuLojaCell (V)
Täpsuse hindamiseks kasutatakse koormusanduri testis koormusanduri skaalaväärtust, mis on väljendatud massiühikutes.
*TheMminimaalneVsertifitseerimineDivisioonVväärtusLojaCell (Vmin)
Koormusanduri mõõtevahemikku saab jagada minimaalse taatlusjaotuse väärtusega.
*MinimaalneStaticLkoormus (Fsmin)
Minimaalne massi väärtus, mida saab koormusandurile rakendada ilma lubatud maksimaalset viga ületamata.
*MaksimaalneWkaheksanda
Koormusandurile rakendatava massi maksimaalne väärtus, mis ei ületa lubatud maksimaalset viga.
* Mittelineaarne (L)
Koormusanduri protsessi kalibreerimiskõvera ja teoreetilise sirge vaheline kõrvalekalle.
*ViivitusEviga (H)
Koormusanduri väljundnäitude maksimaalne erinevus sama koormuse rakendamisel; üks neist on protsessinäit alates minimaalsest staatilisest koormusest ja teine on tagastusnäit alates maksimaalsest kaalumisest.
*Roope (Cp)
Kui koormus on konstantne ja kõik keskkonnatingimused ja muud muutujad hoitakse samuti konstantsena, siis koormusanduri täiskoormuse väljundi muutus aja jooksul.
*MinimaalneStaticLojaOväljundRtaastuminePlant (CrFsmin)
Enne koormuse rakendamist 1. Koormusanduri tehniliste parameetrite tutvustamisel alamindeksi esitamise meetodil on traditsiooniline meetod alamindeksi kasutamine. Selle eeliseks on selge füüsiline tähendus, seda on kasutatud juba aastaid ja paljud inimesed on sellega tuttavad. Loetleme selle peamised elemendid järgmiselt: * Nimikandevõime tootja antud kaalumisvahemiku ülempiir.
*HinnatudOväljundvõimsus (tundlikkus)
Anduri väljundsignaali erinevus nimikoormuse rakendamisel ja koormuseta olekul. Kuna koormusanduri väljundsignaal on seotud rakendatud ergastuspingega, väljendatakse nimiväljundi ühikut mV/V. Seda nimetatakse tundlikkuseks.
*Tundlikkuse tolerants
Anduri tegeliku stabiilse väljundi ja vastava nimiväljundi erinevuse protsent nimiväljundi suhtes. Näiteks kui koormusanduri tegelik nimiväljund on 2,002 mV/V ja vastav standardne nimiväljund on 2 mV/V, siis on selle tundlikkuse tolerants: ((2,002–2,000)/2,000) *100% = 0,1%
*Nlineaarne
Koormuseta väljundväärtuse ja nimikoormusel oleva väljundväärtuse poolt määratud sirge ja kasvava koormuse mõõdetud kõvera maksimaalne hälve on nimiväljundväärtuse protsent.
*ViivitusTtolerantsus
Laadimine järk-järgult tühikäigult nimikoormuseni ja seejärel järkjärguline mahalaadimine. Maksimaalse erinevuse protsent peale- ja mahalaadimisvõimsuse vahel samas koormuspunktis nimivõimsuse väärtuse suhtes.
*KorduvusEviga
Samades keskkonnatingimustes laadige andurit korduvalt nimikoormuseni ja laadige see maha. Väljundväärtuse maksimaalse erinevuse protsent samal koormuspunktil laadimisprotsessi ajal nimivõimsusest.
*Creeb
Kui koormus on konstantne (üldiselt võetakse seda nimikoormusena) ja muud katsetingimused jäävad samaks, muutub koormusanduri väljundi protsent aja jooksul nimivõimsuse suhtes.
* NullOväljund
Soovitatava pinge ergutuse korral on anduri väljundväärtus nimiväljundi protsent, kui koormust ei rakendata.
*IsolatsioonRvastupanu
Anduri vooluringi ja elastomeeri vahelise alalisvoolu takistuse väärtus.
*IsisendRvastupanu
Kui signaali väljundklemm on avatud ja andur pole koormatud, mõõdetakse impedantsi väärtust toiteallika ergastussisendklemmilt.
*Väljundtakistus
Signaali väljundklemmilt mõõdetud impedants, kui võimsusergutuse sisendklemm on lühistatud ja andur pole koormatud.
*TemperatuurChüvitisRingel
Selles temperatuurivahemikus kompenseeritakse anduri nimiväljundit ja nulltasakaalu täpselt, et mitte ületada määratud vahemikku.
*MõjuZeroTtemperatuur
Ümbritseva õhu temperatuuri muutuste põhjustatud nullbilansi muutused. Üldiselt väljendatakse seda nullbilansi muutuse protsendina nimivõimsusest temperatuuri muutumisel 10K võrra.
*MõjuRatedOväljundTtemperatuur
Ümbritseva õhu temperatuuri muutusest tingitud nimivõimsuse muutus.
Üldiselt väljendatakse seda nimivõimsuse muutuse protsendina nimivõimsusest, mis on põhjustatud iga 10K temperatuurimuutusest.
*TegutsevTtemperatuurRingel
Andur ei tekita selles temperatuurivahemikus üheski oma jõudlusparameetris püsivaid kahjulikke muutusi.
2. Rahvusvahelises soovituses nr OIML60 kasutatud terminid. OIML nr 60 rahvusvahelise ettepaneku 1992. aasta väljaande põhjal viidatakse koormusandurite kontrollimise eeskirjade uutele tehnilistele parameetritele:
* LaadimineCnohOväljund
Koormusanduri teisendamise teel saadud mõõdetavat (massi) saab mõõta.
*LõpetamineVmillegi tõttuLojaCnoh
Koormusanduri mõõtepiirkonna järel oleva ühe osa suurus jagatakse võrdseteks osadeks.
*KontrollimineDivisioonVmillegi tõttuLojaCell (V)
Täpsuse hindamiseks kasutatakse koormusanduri testis koormusanduri skaalaväärtust, mis on väljendatud massiühikutes.
*KaalumineSensor*MinimaalneVsertifitseerimineDivisioonVväärtus (Vmin)
Minimaalne kontrollskaala väärtus, mille abil saab koormusanduri mõõtevahemikku skaleerida.
*MinimaalneStaticLkoormus (Fsmin)
Koormusandurile rakendatava massi minimaalne väärtus, mis ei ületa lubatud maksimaalset viga.
*MaksimaalneWkaheksanda
Koormusandurile rakendatava massi maksimaalne väärtus, mis ei ületa lubatud maksimaalset viga.
* Mittelineaarne (L)
Koormusanduri protsessi kalibreerimiskõvera ja teoreetilise sirge vaheline kõrvalekalle.
*ViivitusEviga (H)
Koormusanduri väljundnäitude maksimaalne erinevus sama koormuse rakendamiseld. OÜks neist on protsessi näit, mis algab minimaalsest staatilisest koormusest, ja teine on tagastusnäit, mis algab maksimaalsest kaalumisest.
*Roope (Cp)
Kui koormus on konstantne ja kõik keskkonnatingimused ja muud muutujad hoitakse samuti konstantsena, siis koormusanduri täiskoormuse väljundi muutus aja jooksul.
*MinimaalneStaticLojaOväljundRtaastuminePlant (CrFsmin)
Koormusanduri minimaalse staatilise koormuse väljundi erinevus, mõõdetuna enne ja pärast koormuse rakendamist.
*KorduvusEviga (R)
Sama koormuse ja samade keskkonnatingimuste korral on mitme järjestikuse katse abil saadud koormusanduri väljundnäitude erinevus.
*TheImõjuTtemperatuur pealMminimaalneStaticLojaOväljundvõimsus (Fsmin)
Minimaalse staatilise koormuse väljundi muutus ümbritseva õhu temperatuuri muutuse tõttu.
*MõjuTtemperatuur sisse lülitatudOväljundStundlikkus (St)
Väljundtundlikkuse muutused ümbritseva õhu temperatuuri muutuste tõttu.
*MõõtmineRingel LojaCnoh
Mõõdetud (kvaliteedi) väärtuste vahemik, mille piires mõõtmistulemus ei ületa lubatud maksimaalset viga.
*OhutuLjäljendamaLoja
Koormusandurile rakendatav maksimaalne koormus. Sel ajal ei tekita koormusandur püsivat triivi, mis ületab jõudluskarakteristikute osas määratud väärtust.
*MõjuTtemperatuur jaHniiskus pealMminimaalneStaticLojaOväljundvõimsus (FsminH)
Minimaalse staatilise koormuse väljundi muutus temperatuuri ja niiskuse muutuse tõttu.
*MõjuTtemperatuur jaHniiskus pealOväljundStundlikkus
Väljundtundlikkuse muutused temperatuuri ja niiskuse muutuste tõttu.
Lisaks on "JJG699-90 koormusandurite kontrollimise eeskirjades" loetletud ka tehniline parameeter, nimelt
*MinimaalneLkoormus (Fmin)
Koormusanduri minimaalsele staatilisele koormusele kõige lähemal olev massiväärtus, mida jõudu genereeriv seade suudab saavutada.
Just seetõttu, et anduri mõõtmist tehakse alati dünamomeetril ja minimaalse staatilise koormuspunkti toimivust on keeruline otseselt mõõta. Veel üks punkt on see, et "OIML60 rahvusvaheline ettepanek" on spetsiaalselt koormusandurite jaoks koostatud ja selle lähtepunkt koormusandurite hindamisel on kohandumine kaalumisvahendite nõuetega.
, pärast koormusanduri minimaalse staatilise koormuse väljundi erinevuse mõõtmist.
*KorduvusEviga (R)
Sama koormuse ja samade keskkonnatingimuste korral on mitme järjestikuse katse abil saadud koormusanduri väljundnäitude erinevus.
*TheImõjuTtemperatuur pealMminimaalneStaticLojaOväljundvõimsus (Fsmin)
Minimaalse staatilise koormuse väljundi muutus ümbritseva õhu temperatuuri muutuse tõttu.
*MõjuTtemperatuur sisse lülitatudOväljundStundlikkus (St)
Väljundtundlikkuse muutused ümbritseva õhu temperatuuri muutuste tõttu.
*MõõtmineRingelLojaCnoh
Mõõdetud (kvaliteedi) väärtuste vahemik, mille piires mõõtmistulemus ei ületa lubatud maksimaalset viga.
*OhutuLjäljendamaLoja
Koormusandurile rakendatav maksimaalne koormus. Sel ajal ei tekita koormusandur püsivat triivi, mis ületab jõudluskarakteristikute osas määratud väärtust.
*MõjuTtemperatuur jaHniiskus pealMminimaalneStaticLojaOväljundvõimsus (FsminH)
Minimaalse staatilise koormuse väljundi muutus temperatuuri ja niiskuse muutuse tõttu.
*MõjuTtemperatuur jaHniiskus pealOväljundStundlikkus
Väljundtundlikkuse muutused temperatuuri ja niiskuse muutuste tõttu.
Lisaks on "JJG699-90 koormusandurite kontrollimise eeskirjades" loetletud ka tehniline parameeter.
*MinimaalneLkoormus (Fmin)
Koormusanduri minimaalsele staatilisele koormusele kõige lähemal olev massiväärtus, mida jõudu genereeriv seade suudab saavutada.
Just seetõttu, et anduri mõõtmist tehakse alati dünamomeetril ja minimaalse staatilise koormuspunkti toimivust on keeruline otseselt mõõta. Veel üks punkt on see, et "OIML60 rahvusvaheline ettepanek" on spetsiaalselt koormusandurite jaoks koostatud ja selle lähtepunkt koormusandurite hindamisel on kohandumine kaalumisvahendite nõuetega.
Postituse aeg: 30. märts 2023